Ajalugu

25. august 1965 – koondise „Eesti Põllumajandustehnika" Hiiumaa osakond avas Käina alevikus vanas talumajas Hiiu mnt 11 oma lastepäevakodu 20-le lapsele. Kuna lasteaiakohtade nappus oli suur, võeti rühma 31 last. Tööle asus 9 inimest (juhataja, majandusjuhataja, 2 kasvatajat, kokk, koka abi, meditsiiniõde, koristaja ja pesupesija).
 
Vastu võeti 2 kuu kuni 7 aasta vanuseid lapsi. Esimesel kahel aastal oli maja avatud 12 tundi. 1967. a. sügisest töötati aga ööpäevaringselt esmaspäeva hommikust reede õhtuni. Algul oli lausa keelatud lapsi õhtul koju viia. Olukord oli aga seda hullem, et lapsed elasid ju väga lähedal. Varsti situatsioon siiski muutus tänu lapsevanemate ja töötajate nõudmisele ja selgitustele. Ööpäevane rühm jäi tööle kuni uude majja kolimiseni 1981.
 
3. tegevusaastal ehitati vanale majale juurde ruumid 10 sõimeealisele lapsele.
 
1977. a. - lasteaias oli 46 ja järjekorras 49 last. Oli palju pahandusi lasteaiakohtade jagamisel.
 
Praeguse hoone viisid katuse alla koondise EPT töömehed Venemaalt, sisetööd tegid EPT kohalikud ehitajad. Palju vaeva ja energiat kulutas uue lasteaiahoone ehitamisele ja sisustamisele tolleaegne EPT juhataja Eelar Pisa.
 
13. november 1981 (reede) – avati uus 6-rühmaline maja 140-le lapsele: 2 sõime- rühma à 20-le lapsele ja 4 aiarühma à 25-le lapsele. Esialgu avati 5 rühma 85 lapsega. Vanas majas oli enne kolimist 43 last: sõimes 16 ja aiarühmas 27. Juurde tuli 42 last, neist osa Käina Maalastesõimest, mis siis suleti.
 
Tööle asus 32 inimest (keskmine vanus 31,3 aastat): 12 kasvatajat (neist  1 kasvataja + metoodik), 1 muusikakasvataja, 1 juhataja, 1 majandusjuhataja, 2 kokka, 1 abitööline, 2 sanitari, 4 lastehoidjat, 2 öölastehoidjat, 1 pesumasinist + laohoidja, 1 majahoidja, 1 remondimees, 3 kütjat.
 
Maja oli avatud 12 tundi.
 
1987. a. mai - lasteaia nimekirjas oli kõige rohkem lapsi - 126.
 
1991. a. juuni   - lasteaed läks Käina Vallavalitsuse alluvusse.
 
1994. a. oktoober  – Käina Vallavolikogu kehtestas õppekulude maksu, mis 1994/95. õppeaastal oli 5.- krooni kuus 8kuulise makseperioodiga.
2005/06. õppeaastal tuli tasuda juba 30.- krooni kuus, makseperioodiks 11 kuud.
Augustist 2008 tuli tasuda 60.- krooni kuus, makseperioodiks 11 kuud.
 
1995. a. suvi -  lasteaiale paigaldati plastikaknad.
 
1995. a. detsember – muudatus koolieelse lasteasutuse seaduses: laste arv sõimerühmas kuni 12 last, aiarühmas kuni 18 last, liitrühmas kuni 16 last.
 
1996. a. 12. veebruar– lõhkes pööningul asuv paisupaak, mis ujutas üle 2 rühma ruumid. Selle tagajärjel said sõimerühm ja III rühm uued põrandad, III rühm ka esimesed 3-osalised puitvoodid (7 tk).
 
1997. a. oktoober - lasteaeda tuli tööle 1. logopeed.
 
1997. a. mai - lõpetas läbi aegade suurim 32.  lend 34 lapsega ( neist 8 last ehk 25% oli lasteaia töötajate järeltulijad).
 
1999. a. suvi - lasteaiale pandi plekk-katus.
 
1999. a. veebruar  – muudatus koolieelse lasteasutuse seaduses: laste arv sõimes kuni 14 last, aias kuni 20 last, liitrühmas kuni 18 last.
 
2000. a. jaanuar – lasteaed jäi avatuks 10,5 tundi, lisaks hakkas tööle ka 1 hommikune valverühm (kella 7.00-7.30). Koondamisele läks 4,25 ametikohta. Igasse rühma jäi 1,75 õpetaja ametikohta.
 
2000. a. jaanuar - esmakordselt andis riik  vallale lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks raha.
 
2001. a. juuni – lasteaeda jäi 5 rühma. Seoses sellega läks koondamisele 2,75 ametikohta.
 
2002. a. august - kehtestas Käina Vallavolikogu lastevanemate osalustasuks ühes kuus 50.- krooni, kui lasteaias käis perest 1 laps,
80.- krooni, kui lasteaias käis perest 2 last,
osalustasust olid vabastatud Käina valla elanike registrisse kantud pered, kust lasteaias käis kolm või enam last,
Käina valla elanike registrisse kandmata pere iga lapse eest tuli maksta 50.- krooni kuus.
 
2004. a. - lasteaed sai Tirtspõnni nime.
 
2004. a. - tehti juurviljahoidla ja pesuruumi kapitaalremont.
 
2005. a. suvi - oli kapitaalremont, millega paranes tunduvalt lasteaia töökeskkond.
Renoveeriti kõik 1. ja 2. korruse ruumid:
* soojustati 1. korruse põrandad ja pööning, vahetati välja põrandakatted, kõik uksed ja osa aknaid, tehti uus duširuum, spordisaal (endise 2. rühma ruumidest) ja söögisaal (3.-6. rühma lastele), kõik ruumid said uue siseviimistluse, lapsed said uued lauad-toolid-kapid,
* hoone kõik tehnosüsteemid rekonstrueeriti,  
* keldrikorrust remonditi osaliselt.
 
2005.-2006. a  - laiendati majaesist parkimisplatsi.
 
2006. a. kevad - liitusime Käina Gümnaasiumi katlamaja kaugküttetrassiga.

2006. a.  suvi - remonditi haige lapse tuba ja mängutuba, kus on televiisori vaatamise võimalus. Saime õuealale uue liumäe Pilveke.
 
2006. a. september – hakkasime lapsi sõimerühma vastu võtma, kui nad olid saanud 1 aasta ja 6 kuu vanuseks.

2006. a. veebruar - kehtestas Käina Vallavolikogu lastevanemate osalustasuks ühes kuus 75.- krooni, kui lasteaias käis perest 1 laps,
120.- krooni, kui lasteaias käis perest 2 last,
osalustasust olid vabastatud pered, kust lasteaias käis kolm või enam last.

2007. a. kevad - lasteaia hoonele tehti energiaaudit, mis tõestas välisseinte soojustamise vajadust. Aasta lõpuks valmis lasteaia õueala projekt.

2008. a. suvi  - rekonstrueeriti õuealal olev tee (asfaltkattega tee lastele jalgratastega jmt sõitmiseks) ja rajati välisvalgustus.  

2008. a. september – igas rühmas hakkas jälle tööle 2 täiskohaga õpetajat.
 
2008. a. november - hakkasime Statistikaameti asemel EHIS-ele esitama andmeid lasteaia tegevusnäitajate kohta.
 
2008. a. detsember  - said kõik rühmad kasutatud arvutid.
 
2009. a. kevadel hakati lapse arengu hindamiseks lapsevanemaga arenguvestlusi läbi viima.
 
2009. a. juuni – laste arvu vähenemise tõttu sulgesime 1 rühma. Tööle jäi 4 rühma.
Seoses koondamiste ja muudatuste tegemisega töökorralduses jäi 26 inimese asemel tööle 17   (keskmine vanus 48,1 aastat): 8 õpetajat, 1 muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed, juhataja, 4 õpetaja abi, perenaine ja koristaja + pesupesija. Kooli remondimees hakkas 1 kord nädalas ka lasteaia asju parandamas käima.
 
2009. a. suvi - tehti uus aed ja hoonele uued välistrepid,  renoveeriti mänguväljakute paviljonid.
 
2009. a. august - süüa hakkas tegema Käina Gümnaasiumi söökla, toidutermoseid hakkas valla autoga vedama autojuht, kelle tööülesanneteks jäid ka lasteaia õuealalt lehtede riisumine ja talvel lume koristamine.
 
2010. a. juuli - soojustati lasteaia otsaseinad.
 
2010. a. 1. september - juhataja ümber nimetatud direktoriks.
 
2011. a. august - september  - soojustati lasteaia hoone esimene ja tagumine külg.
 
2011. a. 11. november - tähistasime lasteaia uue hoone 30. sünnipäeva.
 
2012. a. 27. august - avasime jälle 5. rühma, kuna kõik lasteaiakohta soovinud sõimeealised lapsed ei mahtunud ühte rühma ära.

2013. a. detsembris ehitati sõimerühma õuealale aiake.
 

2014. a. 21. juulist - augustini - rekonstrueeriti lasteaia mänguväljak: paigaldati 10 uut atraktsiooni ja 5 pinki. Maha võeti nõuetele mittevastavad atraktsioonid, lisaks korrastati ronila "Pilveke" liivaalus.

2015. a. 1. jaanuar - Käina Vallavalitsus andis õpetaja abidele juurde 7 lisapuhkepäeva aastas (= kokku 35 kalendripäeva).

2015. a. 28. jaanuar – pedagoogilise nõukogu koosolekul otsustati rühmaruumidele järgmised hiiukeelsed nimed panna:

sõimeealiste rühmaruumile  MUKUD (= kenad – kasutati Emmaste, Käina ja Pühalepa khk-s);

3-4aastaste rühmaruumile LEEDITIPID (= tedretähed - kasutati Käina kihelkonnas);  

4-5aastaste rühmaruumile  NAKSAKAD (= jõmpsikad - kasutati Emmaste ja Pühalepa khk-s);

5-6aastaste rühmaruumile  VIRRPAID (= vurrkannid, tuulerattad - kasutati Käina khk-s);

6-7aastaste rühmaruumile  SIPSAKAD  (= kärmed – kasutati Emmaste khk-s)

2015. a. 1. veebruar – Käina vallas kehtestati tervisehüvitise maksmise kord, st regulaarselt spordiga tegelevale töötajale hüvitatakse tehtud kulutused 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui 15 eurot kuus.

2016. a. 4. jaanuar – avasime hoiurühma 10 lapsele, rühma hiiukeelseks nimeks panime PÕNNID (seda sõna kasutati Emmaste khk-s).

Seisuga  28. märts 2017  on lasteaias õppinud 1204 last (neist 859 on lasteaia lõpetanud);

Seisuga  1. oktoober  2016 on lasteaias töötanud 243 inimest (sh praktikandid ja tugiisikud).
Neist on staažikamad Helme Leis (42 a.), Aino Rüütelmaa (39 a. 8 k.), Linda Raudnõmm (39 a.), Vilja-Ruth Pauk (35 a.), Signe Jürisoo  ja Silvi Steinberg (34 a. 8 k.), Urve Viidebaum (34 a.), Piret Loomus ja Eve Lelumees (33 a. 10 k.), Eve Lind (33 a. 8 k.), Külvi Peel (32 a., millest ~23 aastat oli juhataja), Leelo Reede (31 a. 10 k.), Hele Maivel (31 a. 3 k.), Aino Salme (31 a., millest 1 a. oli juhataja),  Koidu Kogerma (29 a. 3 k.), Aire Nurk (29 a., millest 27 aastat on olnud juhataja/direktor), Agnes Nõmmerga (25 a. 9 k.), Aime Paumees (24 a. 5 k.), Kristi Kaev (24 a. 3 k.),  Linda Lind  (23 a.), Helle Rosenštok (22 a.), Milvi Sadam ja Taimi Nikiverov (21 a.).
1. juhataja oli Liis Salu (~3 aastat).